MAUERPARK

Never underestimate, how many friends you have, how close you are, and how much fun you're going to have.

Because, as you've seen throughout your entire amazing life, one usually gets exactly what they've been estimating.

AHHHHH..

..üks ilusamaid kevadpäevi Berliinis - pärast eilset lahedat sünnapidu, kus sain veel mõne väga inspireeriva inimesega tuttavaks ja kus söödi torte ja joodi jägermeisterit - läksime Aaroniga Moabiti (Berliini täiesti teises otsas;), kuhu jõudsime 3am paiku ;/ ja kus pidu alles alanud oli. aga kuna muusika oli suhteliselt talumatu, hakkasime lihtsalt tagasi Xbergi poole jalutama, igas tee peale jäävas türgi/kebabi poes Desperados't varudes.. koju jõudsime 5paiku, olles selle jalutuskäigu jooksul kõikvõimalikud teemad läbi arutanud ;) Siis kesköine (pigem varahommikune?) woki-sööming, filmivaatamine ja täna Mauerparki!!! huhuuu, kõigepealt hommikul juba päike paistis nii meeletult ilusti - super ilm. kohvi ja võrkkiik ja päike, milline kombinatsioon ;)
Ja Mauerpark iseenesest oli täna legendaarne - KÕIK (99,9%) inimesed üksteisele naeratamas, lapsed kargasid ringi, tõrgi naised askeldasid dürümite ja dörek'ite kioskis.. shoppasime ühe suure ja soooooja pleedi, raamatuid ja vinüüle, päästsime ühe lepatriinu (kes Aaronisse täiesti ära armus, enam lahti ei lasknud ja samal ajal, kui Aaron vinüülide vahel sobras, vapralt tema pöidla nukil istus:)
Seejärel suutsime end 3.ndat korda ära kaotada ja otsisin teda päris kaua(et meie mini-Proseccoga päikest/kevadet tähistada:), aga rahvast nagu murdu ja lootusetu :) niisiis tegelesin hoopis inimeste lepitamisega (üks väige heategu igas päevas! hihi:) ja vahetasin ühe tigeda saksa tädiga, kes ühe müüjaga õiendas, tema katkise 5 €-se oma terve vastu ja naeratasin neile. ja nemad mõlemad super-üllatunult vastu. ahhh, ilus elu! (=
seejärel leidis Aaron mu lõpuks üles - tänu akulaadijale, mis talle 21sendi eest "müüdi" ja millega ta siis oma mobla 2minutit ühe türgiputka juures laadida ja seejärel ka mulle halistada sai.
Vedelesime platsil ringi, taamal hipid oma dzongleerimispallidega, koerad ja lapsed müramas, ja bänd mängimas. + päike + prosecco + ... + seebimullipuhuja (või mis selle nimi nüüd ongi?:) Merle (üks pisike 4aastane kihvt plika) tatsas meie juurde ja Aaron ja tema siis keerlesid minu seebimulli-asjaga ringi ja tekitasid sensatsioone :D
hiljem karaoke - alates 4aastaste mudilas-lauludega lõpetades Elvise lugude ja showga + Let it be! inimesed (ka kõige tusasemad saksa onud;) kõik nägu naerul, marulised aplausid ja kaasaelamine. aaaaaaaa, milline päev. Easy like Sunday morning..! ;) (Marie', mäletad? :)
ja nüüd, pärast üht super vietnami restot olen lõpuks üksi kodus ja ei suuda ikka veel uskuda, KUI ilus on elu..! (=